Mozart sündis muusikalisse perekonda. Tema isa oli andekas viiuldaja ja helilooja, kes esines regulaarselt kirikutes ja aadlikes õukondades. Ta kirjutas ka tuntud raamatu nimega Traktaat viiulimängu aluspõhimõtetest. Mozarti vanem õde mängis samuti klahvpille ja koos reisisid nad maale esinema.
Mozart: Imelaps
Mozart hakkas oma andeid näitama, kui ta oli vaid kolmeaastane. Tänu tema isa õe klahvpillitundide raamatusse tehtud märkustele saime teada, millal ja kui kaua kulus Mozartil sama muusika õppimiseks, mida tema õde mängis. Sai selgeks, et Mozart jõudis oma õe õppetüki kaudu kiiresti edasi. Mozarti isa hakkas Mozartile ja tema õele tuuritama mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.
Londoni reisi ajal pandi Mozarti võimed "teaduslikult" proovile. Daines Barringtoni kirjutatud kuulsast raportist saame teada Mozarti erakordsetest annetest. Barrington tõi kaasa käsikirja, mida Mozart ei näinud kunagi ja mis koosnes viiest osast, millest üks oli kirjutatud itaalia stiilis Contralto võtmes, ja asetas selle ette.
Kohe pandi partituur tema lauale, kui ta hakkas sümfooniat mängima ülimalt meisterlikult, samuti helilooja kavatsusele vastavas ajas ja stiilis...
Mozarti esitusest muljet avaldanud Barrington palus Mozartil improviseerida ja esitada a Armastuslaul ooperistiilis, mille esitaks Barringtoni kuulus ooperilauljast sõber Manzoli. Barrington kirjutab jälle:
[Mozart] alustas viis või kuus rida žargooni retsitatiivi, mis on omane armastuslaulu sissejuhatuseks. Seejärel mängis ta sümfooniat... Sellel oli esimene ja teine osa, mis koos sümfooniatega olid ooperilaulude pikkusega üldiselt: kui see ekstemporaalne kompositsioon ei olnud hämmastavalt kapitaalne, ometi ületas see keskpärasuse ja näitas üles erakordset valmisolekut leiutis.
Jällegi esitas muljet avaldanud Barrington Mozartile sarnase palve, ainult seekord esitada a Raevu laul. Mozart esitas jällegi sarnase esituse, ainult et ta "peksis oma klavessiini nagu vallatu, mõnikord oma toolil tõustes." Seejärel lasi Barrington Mozartil teha keerulise klaviatuuri seeria õppetunnid. Barrington kirjutab veel kord Mozartist:
Tema hämmastav valmisolek ei tekkinud aga pelgalt suurest praktikast; tal olid põhjalikud teadmised komponeerimise põhiprintsiipidest, sest kõrgete helide valmistamisel kirjutas ta selle alla kohe aluse, mis proovimisel mõjus väga hästi. Ta oli ka suurepärane modulatsioonimeister ning tema üleminekud ühelt klahvilt teisele olid ülemäära loomulikud ja kaalutletud...
Barrington märkis ka, et Mozart veetis palju aega selle harjutamiseks klavessiin võtmed taskurätikuga kaetud.
