Abigaili lugu
"Maonis elas üks väga rikas mees.. Selle mehe nimi oli Naabal... Naabali naise nimi oli Abigail. Ta oli tark ja ilus naine, aga Naabal oli alatu ja julm mees” (1. Saamueli 25:2,3 ERV). Teised piibliversioonid viitavad Abigalile kui mõistlikule, tähelepanelikule, hästi mõistvale ja hea nägemusele. Nad kirjeldavad Naabalit kui tigedat, jõhkrat, õelat, karmi ja kurja.
Taavet palus Naabalil abi oma karjastele, kes olid põldudel lambaid pügamas. Taaveti mehed olid varem Naabali karjastele sama teene teinud, kuid Naabal solvas Taavetit ebaviisaka vastusega ja Taavet kuulutas Naabali perele sõja. Abigail peatas vaenulikkuse lahkusega Taaveti ja tema tööliste vastu. Taavet imetles tema taktitunnet ja julgust ning pärast Naabali surma tegi ta varsti pärast seda oma naise. Kogu lugu leidub 1. Saamueli 25. peatükis.
Abigaili ja tänapäeva naise elu vahel on ilmselgeid erinevusi, kuid siiski on Abigaili loo neli aspekti, mis on võrreldavad: kokkusobimatus, tõeline ilu, jumalatarkus ja pärand. Järgnevalt on toodud lühikesed kokkuvõtted, mis võivad tekitada naisterühmades üksikasjalikumat arutelu.
Kokkusobimatus
Kujutage ette tundetute kaasaegsete naiste kommentaare kellegi kohta, kes astus Abigaili sarnasesse abielusse:
- "Temasugusel ilusal ja intelligentsel naisel peab olema põrgu elada koos temasuguse lolliga."
- "Ta oleks võinud valida kellegi parema."
Abigail aga ei valinud Naabalit. Bensoni kommentaar viitab sellele, et Abigaili isa võis korraldada tema abielu (kuna see oli tavaks saanud), kavatsedes Naabali rikkus teda õnnelikuks teha. Ühilduvust ei peetud nende kokkuviimisel arvesse. Abigail on aga meile õpetanud, et olenemata abielu olukorrast suudab tasane naine hoida oma ilu ja tarkust puutumata. Selline erakordne vägitegu nõuab intiimset suhet Jumalaga ja Tema poolt antud väärtuse vastuvõtmist.
Abigail vastas Naabali inetusele kauni suhtumisega. Kui tema rumalus ohustas pere turvalisust, päästis naise tarkus nad tema tekitatud ohust. Nende kokkusobimatus oli tema naelsterlingikvaliteediga tegelaskuju taustaks. Sellest tulenevalt saavutas Abigail oma peres lugupidamise, hoolimata nende konfliktidest, mida teenijad tundusid olevat salajas. Sulane vaatas tema poole, mitte Naabali poole, et nende ellujäämise strateegiat koostada (salm 17).
Abigaili lugu tõstab lugupidamist naise vastu, kes säilitab oma sisemise ilu vaatamata inetutele konfliktidele kokkusobimatus abielus. Iseloomu ilu võib ka kaasaegses naises sellist tarkust genereerida.
Tõeline Ilu
Füüsiline ilu avab uksi ja see aitab, kui sellega kaasneb iseloomu ilu. Naabal, kui ta on purjus uimas, ei hindaks tõenäoliselt Abigaili füüsilisi jooni; kuid tema väline ilu polnud tema suurim vara. Peetrus kuulutas (1. Peetruse 3:4): „Ei, teie ilu peaks tulema teie seest – leebe ja vaikse vaimu ilu. See ilu ei kao kunagi. See on Jumalale väga väärt."
Tänapäeva naised on silmapaistvad oma juuste, küünte, kulmude ja kõige muuga, mida nad saaksid. selga panna. Kuid tõeline ilu on esile tuua seestpoolt. Mehed, keda köidab ainult füüsiline ilu, ei otsi püsisuhet, sest see ilu hääbub. Asjalikud mehed otsivad iseloomu ilu, mis väljendub lahkuses, kaastundes, eesmärgis, produktiivsuses ja vastupidavuses. Need kaunid voorused aitavad naisel moraalselt, vaimselt ja hingeliselt kasvada ning hoiavad mõistliku mehe huvi.
Olgu tänapäeva naised teadmiseks. Abigaili iseloomu ilu – tema tarkus, tundlikkus, usk – pani ta naisena silma oma majapidamises ja oma rahva asjades.
Jumalik Tarkus
Abigail käitus kriisiajal mõistlikult, kuna teda ajendas tema südames oleva lahkuse ilus. Tema intelligentsuse tõendid hõlmavad, kuid mitte ainult:
- Taaveti viha leevendamine toidukingitustega (18). Arvatakse, et tee mehe südamesse käib läbi tema kõhu.
- Saates oma teenijad endast (19) ette, sai ta jälgida tema reaktsiooni ja hinnata tema meeleolu, et aidata tal temaga õigesti arutleda.
- Tunnistades, et Naabal oli rumal (salm 25), pani ta Taavetit arvama, et tema karistamine pole pingutust väärt.
- Ta oli alistuv seal, kus tema abikaasa oleks olnud agressiivne ja alustanud sõda (41).
- Ta väljendas usku Taaveti kohtuotsusse (28–31) ja veenis teda, et Jumal tasub talle õigete tegude eest.
„See vaga ja tark naine on nii enesekindel, et ta teeb Issanda tööd ja et Ta seisab tema kõrval, et relvastatud jõugu ja nende vihase juhi juuresolekul räägib ta justkui tema abikaasa maja ähvardav oht oli minevik ja Taavetil oli tõeline põhjus tänu olla, sest tal oli takistatud tegemast tahtmatut ja kurja tegu. – (Ellicotti kommentaar)
Abigail ei olnud oma strateegiat oma abikaasaga varem jaganud, kuid ta püüdis talle järgmisel hommikul enne surmaga lõppenud südameinfarkti (36) rääkida. Asi polnud saladuste hoidmises. See puudutas Jumala tarkuse usaldamist, mida ta tunnistas ja Naabal mitte. (Vt Õpetussõnad 3:5,6).
Pärand
Abigaili ilu ja tarkus ei toonud kasu mitte ainult tema sotsiaalsele profiilile, vaid ka vaimsele poosile. Oma loo kõigi teiste tegelastega suheldes modelleeris ta voorusi, mida tänapäeva usklik peab Jumala Vaimu tooteks: „armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsemine” (Galaatlastele 5:22,23) Tema pärand on eneseaustus ja lugupidamine teiste vastu – nende vastu, kes seda väärisid ja kes ei teinud. Ta on jumalakartliku naiselikkuse suurepärane eeskuju.
Pärast Naabali surma ja Taavetiga abiellumist peeti Abigailit endiselt „Naabali leseks”. Mõned arvavad, et see oli hea. See tagas, et tema lugu sisaldas alati tema ettenägelikku vabanemist viletsusest ja tema ettenägelikkust teenitud tasu. Sarnased õnnelikud tulemused võivad Abigaili ustavust jäljendavate naiste elus ikka ja jälle korduda jumalakartlikule elule, kes usaldab Jumalat ja mitte inimeste pingutusi, et parandada nende tasakaalu ohustavaid olukordi.
Viited
Piiblikeskuse kommentaarid: autoriõigus 2003, piiblikeskuse poolt
Bensoni kommentaar 1. Saamueli 25:3 kohta
Ellicotti kommentaar inglise lugejatele 1. Saamueli kohta 25:26
© 2023 Dora Weithers