Jäähokis punkti saamiseks peab mängija litri väravasse lööma. See nõuab litri väravavahist mööda viimist. Nagu ka teistel väravavahtidel, nagu jalgpall ja veepall, on ka väravavaht oluline ja lahutamatu positsioon.
Statistika aitab määrata, kuidas väravavaht teiste väravavahtidega võrreldes toimib. Kaks hoki statistika väravavahtidega seotud väravad-keskmise vastu ja tõrjeprotsent.
Teeme lahti, mida see statistika tegelikult tähendab ja kuidas seda arvutatakse.
Väravad-keskmise vastu
Väravad keskmise vastu ehk GAA on 60 mänguminuti jooksul lubatud väravate arv ümardatuna kahe komakohani.
Selle statistika arvutamise valem seisneb lubatud väravate arvu korrutamises 60-ga ja jagamises mängitud minutite koguarvuga.
Näiteks kui väravavaht lubas 180 minuti jooksul lüüa 4 väravat, oleks tema GAA 1,33. See arv tuleneb väravate arvust 4 korda 60, mis annab 240. Seejärel jagatakse 240 mänguminutite koguarvuga 180, mis on 1,33. Tulemus viitab sellele, et iga täismängu kohta lubab väravavaht lüüa 1,33 väravat.
GAA ei võta tühja väravat ega lööke arvesse.
Salvesta protsent
Tabamisprotsent väljendab väravavahi edukust tema sooritatud löökide arvu või väravavahi sooritatud tõrjete arvu alusel.
Tabamisprotsendi määramiseks jagatakse valem tehtud tõrjete arvu väravalöökide arvuga. Võtke see arv ja arvutage see välja 3 kümnendkoha täpsusega.
Näiteks kui väravavaht sooritas 45 pealelööki ja lasi 5 väravat, on tema tõrjeprotsent 0,888. See statistika tuleneb tõrjete arvust 40 jagatuna löökide arvuga 45, mis on välja töötatud kolme kümnendkoha täpsusega, mis annab 0,888. Arv viitab sellele, et kui nimetatud väravavaht lööks vastu 1000 pealelööki, peataks ta neist 888.
Sarnaselt GAA-ga ei võta tõrjeprotsent arvesse tühja väravat ega lööke.
