Kaljukitsed sünnivad talvises pimeduses ja kannavad aastaringselt natuke seda "Talv on tulemas" julmust. Nad on kohati külmast kivist kained, olles pikimate ööde hooajal.
Talv on aeg, mil meie esivanemad tegelesid ellujäämise karmi reaalsusega. Kaljukitses on tunda ellujääjat, kes teeb kõvasti tööd, et rasketest aegadest üle elada.
Kuigi Samhain on õhukeste looride aeg, see on olnud minu kogemus Talvine pööripäev on hinge pimedaim öö. Ja hooajaliselt on see paljude jaoks raske aeg, mil mõtted surmast ja surmast (enesetapu) jõuavad haripunkti. Tumedad ümbrikud ja seda usuvalgust pole nii lihtne leida – me peame kaevama sügavale ja visalt.
Kaljukits on siis nende jõuvarude märk, kuid see, kes seisab silmitsi surelikkuse tumeda reaalsusega, looduse sureva aja ja valguse puudumisega. Koos sellega on see kuu, mil Kuu haripunkti jõuab Vähk, tuues emotsionaalse läheduse igatsuse ja perekondliku läheduse crescendo juurde.
Vaene Kaljukits võib muutuda süngeks ja kurva näoga ning kannatada suurel määral depressiooni all.
Kaljukits, kes on keelanud endale eraelu mugavused, võib karjääri tippu püüdes karjuda, kuni mõistab, mis puudu on. Kui vari juhib asju, võivad nad olla ülemus, kes sunnib kõiki modelleerima oma viise, kuidas töö esikohale seada ja hinda maksta.
Saturni asi
Kadunud suur Linda Goodman Love Signsi kuulsusest kirjutab Kaljukitse "pimedast kummardamisest traditsioonidele, perekonnale, seadustele ja korrale ning kõikidele autoriteedivormidele". Ta lisab: "Kitse J. Edgar Hoover tegi just oma Saturni asja."
Kaljukitse valitseb Saturn, autoriteedi planeet, see on selles automaatrežiimis, kui see pole küpsenud autentsemaks, isekujulisemaks ja väljateenitud mandaadiks. Kui vaatame kartlikku Saturni, kes soovib kontrollida, hoida korda, näeme kõiki viise, kuidas tume pool võib välja tulla.
Just nemad peidavad end vormi- või valitsusasutuse taha. Ja Kaljukits on kardinal oma režiimis - nad on loomulikul teel sündinud juhid. Kas nad on türannid või valitsevad õiglaselt? Päästev arm on see, et nad tahavad, et oleksite produktiivne, sest see peegeldab neid hästi. Kuid jäiga mõtlemisega Kits inspireerib mässu ja surub sageli alla originaalsuse.
Kaljukitse negatiivne omadus on näha auastet või positsiooni kindla ja kindla asjana.
Olen ka avastanud, et Kaljukitsed võivad võtta kivisse raiutud hierarhiaid, isegi neid, mis on kultuurilised või mõneti alternatiivsed. Kaljukitsest sõber ei saanud kunagi aru, miks ma ei tahtnud piirkondlikule ajakirjale kirjutada, sest see oli "PARIM, mis ma olla võiksin seostatud." Kuid ma leidsin selle pretensioonika poole pealt ja isegi sealsed toimetajad tunnistasid, et see oli tõukeajakiri reklaamijad.
Ta hindas ka mu tollast poiss-sõpra-praegu-meest ebapiisavaks, sest noh, ta elas laoruumis. Tema kiituseks tuleb öelda, et teised arvasid seda tõenäoliselt, kui ta seda ütles! Kaljukits on an maamärk tugevaid arvamusi ja teate, kus nad seisavad. Kui te ei jaga samu väärtusi või sama ideed staatusest, muutub see üha suuremaks lõheks.
Scrooge
Ja siis on Kaljukitse materialism, armastus maiste asjade vastu, mis on viidud äärmuseni. Tema klassikalises raamatus Praktiline astroloogia, lõbusalt loominguline kirjanik April Elliott Kent nimetab Dickensis Scrooge'i Jõululaul Kaljukitse tegelasena, misantroobina, kellest saab uus mees.
Ta kirjutab: "Kuiv, rabe ja materiaalse eduga hõivatud Scrooge'i muudab kohtumine vaimumaailm (Kaljukitse sümboliseerib merikits ja ta võib olla koduks nii füüsilises kui vaimses valdkonnad). Seistes silmitsi spektraalsete nägemustega sellest, mis ta on, mis ta on olnud ja mis ta saab, kui ta jätkab samas suunas liikumist, näeb Scrooge valgust – see on lõppude lõpuks pööripäev lugu - ja avab ta südame tõelisele sõprade rikkusele."
Pikk vaade
Dickensi Scrooge on vana mees ja Kaljukits on vanaduse märk, elutalv. Just selles sügavas pimeduses on meil selline eluülevaade, need "spektraalnägemused" sellest, mis avaneb, kui teed ei muudeta.
Ja võib-olla tuleneb see pessimism sellest, et näeme, et paljud lähevad kaasa, ei võta oma elu eest vastutust ega muuda ajaloo kulgu. Kaljukits muutub küüniliseks, mõeldes üksikult või kollektiivselt kõigi passiivsete lammaste kallale, kes lähevad oma hukule.
See on siis, kui Kaljukits läheb nüriks, heites meeleheitele kõigest, mis on valesti, ja sellest, kuidas asjad näivad aina hullemaks ja hullemaks muutumas. Kui aga näha veelgi pikemat vaadet, saab Kaljukitsest iidse maa märk, mille kronoloogiad on märgitud ajastute kaupa, et nad leiavad rahu tänapäeva eluga.
Mõnel on raskem leida kergust Kaljukitses, keda nad tunnevad, või Cappyl oma valgust leida. Aga kui nad seda teevad, on see nagu valguse leidmine, mida kogu aeg läbi viia, mis peab vastu kõige tumedamatele katsumustele.
