Üks peamisi liturgilisi palveid missas katoliku kirik, Kyrie on lihtne armupalve. Ladina keeles kirjutatud, peate õppima ainult kaks rida, mis muudab ingliskeelse tõlke meeldejätmise veelgi lihtsamaks.
"Kyrie" tõlge
Kyrie on tegelikult transliteratsioon, mis kasutab kreeka sõna (Κύριε ἐλέησον) kirjutamiseks ladina tähestikku. Jooned on äärmiselt lihtsad ja kergesti tõlgendatavad inglise keelde.
| ladina keel | Inglise |
|---|---|
| Kyrie eleison | Issand halasta |
| Christe eleison | Chist halasta |
| Kyrie eleison | Issand halasta |
Kyrie ajalugu
Kyrie't kasutatakse paljudes kirikutes, sealhulgas ida-õigeusu kirikus, ida-katoliku kirikus ja roomakatoliku kirikus. Lihtsat lauset "halasta" võib leida paljudest Piibli Uue Testamendi evangeeliumidest.
Kyrie pärineb 4. sajandist Jeruusalemmast ja paganlikust antiikajast. 5. sajandil asendas paavst Gelasius I kiriku ühise palve litaaniaga Kyrie kui rahva vastuseks.
Paavst Gregory, ma võtsin litaania ja kriipsutasin maha mittevajalikud sõnad. Ta ütles, et lauldakse ainult "Kyrie Eleisoni" ja "Christe Eleisoni", "et saaksime nende palvetega pikemalt tegeleda".
8. sajandil pani The Ordo of St. Amandi piiriks üheksa kordust (mida kasutatakse ka tänapäeval). Arvatakse, et kõik, mis on üle selle, oleks liiga üleliigne. Missa erinevad vormid - tavalisest missast kuni missani Traditsiooniline ladina missa—kasutab erinevaid kordusi. Mõned võivad kasutada kolme, samas kui teised laulavad seda ainult üks kord. Sellega võib kaasneda ka muusika.
Sajandite jooksul on Kyrie kaasatud ka mitmetesse Missast inspireeritud klassikalise muusika teostesse. Kuulsaim neist on Johann Sebastian Bachi (1685–1750) 1724. aastal valminud missa h-moll.
Kyrie esineb Bachi "Missa" esimeses osas, mida tuntakse kui "Missa". Selles on "Kyrie Eleison" ja "Christe Eleisoni" mängivad edasi-tagasi sopranid ja keelpillid, seejärel ehitatakse neljaosaliseks koor. See loob suurepäraselt aluse mahukas Gloria, mis sellele järgneb.
