Golfiväljakul maasse löödud punased panused või maapinnale maalitud punased jooned on markerid, mida kasutatakse külgmine veeoht. Külgmist veeohtu eristatakse "tavalisest" veeoht selle tõttu, et see on külgmine. See tähendab, et see kulgeb mängujoone kõrval või selle kõrval, mitte üle selle.
Kujutage ette tüüpilist veeohtu, näiteks oja, mis ületab oja faarvaatri või tiik ees rohelise panemine. Kui golfimängija lööb sellisesse veetakistusse, pole probleem võtta tilk selle koha tagant, kus tema pall ohtu sattus.
Külgmine veeoht võib aga olla oja, mis kulgeb augu kõrval, või järv laevatee külje all, mis ulatub tagasi teele või sellest kaugemale. Kukkumine taga selline oht ei oleks mitte ainult ebamugav, vaid ka ebaõiglane. Sellepärast käsitletakse külgmisi veetõkkeid teisiti kui "tavalisi" veetõkkeid.
Miks on punaseid panuseid/jooni vaja?
See võib tunduda rumal küsimus inimestele, kes on juba golfimängijad. Kuid nende jaoks on see täiesti mõistlik: miks on vaja külgmist veeohtu näidata, asetades selle kõrvale punased vaiad või maalides selle ümber punased jooned? Kas pole ilmne, et oht on olemas?
Jah, peaaegu alati on ilmne, et oht on olemas. Mis aga ei pruugi olla ilmne, on see, millise ohuga see on ning reeglid ja protseduurid võivad olenevalt ohu tüübist veidi erineda. Üle faarvaatri kulgev veeoht on tähistatud tähisega värvi kollane.
Seega näitavad punased panused ja jooned külgmise veeohu piiri ning välistavad ka valesti tõlgendamise, mis tüüpi ohuga on tegu.
Veeoht võib osaliselt kasutada punast, teise jaoks kollast
Sama veekogu erinevad lõigud a golfirada võib nimetada veeohtlikuks ja külgmine veeoht. Kujutage ette tiiki, mis jookseb augu kõrval ja seejärel sõrmedega laevateele. Faarvaatrit ületav osa, mille saab kergesti maha kukkuda, oleks tähistatud kollased panused ja jooned; see augu kõrval olev osa oleks tähistatud punaste vaiade ja joontega.
Mis puutub külgmisse veetakistusse sattunud palliga tegelemise kohta: golfimängijatel on sama võimalus soovi korral ohust mängida.
Tõenäolisemalt määrab golfimängija endale 1 löögi karistuse ja langeb. Kukkumise võib sooritada kahe nuia pikkuse piires punktist, kus pall ületas ohu piiri, mitte lähemale augule. Või võib golfimängija minna külgmise veetakistuse vastasküljele ja kukkuda ohu piiril asuvasse kohta, mis on august võrdsel kaugusel.
Pall loetakse ohuks, kui see asub ohus või kui selle mis tahes osa puudutab ohtu (pidage meeles, et panused ja jooned on ise ohu osad).
Siin on käsitletud eeskirju, mis käsitlevad külgmisi veeohtusid Reegel 26.
