Giuseppe Verdi ooperLa Traviata räägib kurtisaan Violetta Valeryst, kes leiab ootamatult armastuse isegi siis, kui ta on tuberkuloosi suremas. "Addio del Passato" on aaria, mida Violetta laulab, kui ta mõistab, et on kaotanud võitluse oma haigusega.
Üks maailma populaarsemaid oopereid, La Traviata põhineb Alexandre Dumas' romaanil "La Dame aux Camelias", fils ("Kolme musketäri" ja "Mees raudmaskiga" autori poeg) ja esilinastus 1853. aastal Veneetsias.
Ooper avatakse Violetta korteris, ta tähistab hiljutisest haigusest paranemist. Pühendunud Alfredo käis iga päev teda kontrollimas ja tunnistab lõpuks oma armastust. Pärast seda, kui Violetta ta algselt tagasi lükkas, puudutab teda tema sügav kiindumus tema vastu.
Ta loobub kurtisaani elust, et kolida temaga maale, kuid tema isa Giorgio veenab teda Alfredost lahkuma; nende suhe raskendab Alfredo õe kihlumist.
Pärast inetut stseeni kaheosaline, kuid Alfredo saab Violetta ohverdamisest teada hiljem. Ta naaseb teda surivoodilt otsima ja naine sureb tema käte vahel.
Violetta laulab "Addio del Passato"
Violetta laulab seda südantlõhestavat aariat kolmandas vaatuses pärast seda, kui ta saab Giorgiolt kirja, milles ta räägib talle, et poeg on avastanud tema lahkumise tõelise põhjuse ja reisib tema koju, et koos olla teda. Teades, et on kaotanud võitluse tuberkuloosiga, laulab ta seda aariat hüvastijätuks oma õnne ja tulevikuga koos Alfredoga.
Itaaliakeelsed sõnad laulule "Addio del Passato"
Addio, del passato bei sogni ridenti,
Le rose del volto già son pallenti;
L'amore d'Alfredo pur esso mi manca,
Conforto, sostegno dell'anima stanca
Ah, della traviata sorridi al desio;
A lei, deh, perdona; tu accoglila, o Dio,
Või tutto finì.
Le gioie, i dolori tra poco avran fine,
La tomba ai mortali di tutto è confine!
Non lagrima o fiore avrà la mia fossa,
Non croce col nome che copra quest'ossa!
Ah, della traviata sorridi al desio;
A lei, deh, perdona; tu accoglila, o Dio,
Või tutto finì.
Ingliskeelsed sõnad laulule "Addio del Passato"
Hüvasti, õnnelikud mineviku unenäod,
Roosus mu põskedel on juba kahvatuks läinud;
Ma jään igatsema Alfredo armastust,
Lohuta, toeta mu väsinud hinge
Ah, ekslik soov naeratada;
Jumal anna andeks ja võta mind vastu,
Kõik on lõppenud.
Rõõmud, mured saavad varsti otsa,
Haud piirab kõik surelikud!
Ära nuta ega aseta lilli mu hauale,
Ärge pange nende luude katmiseks risti minu nimega!
Ah, ekslik soov naeratada;
Jumal anna andeks ja võta mind vastu,
Kõik on lõppenud.
Veel Verdi aariaid ja tõlkeid
- “La donna e mobile” sõnad ja tõlge
