"Rigoletto" koostas Giuseppe Verdi ja esilinastus 11. märtsil 1851 Veneetsias La Fenice'is.
"Rigoletto" tegelased
- Rigoletto, hertsogi naljamees (bariton)
- Gilda, Rigoletto tütar (sopran)
- Hertsog (tenor)
- Sparafucile, palgamõrvar (bass)
- Maddalena, palgamõrvari õde (metsosopran)
- Krahv Ceprano (bass)
- Krahvinna Ceprano, tema naine (metsosopran)
- Krahv Monterone (bariton)
"Rigoletto" Kuulsad aariad
- "La donna è mobile", laulab hertsog
- "Caro nome”, laulis Gilda
- "Questa o quella”, laulis hertsog
Seadistamine
"Rigoletto" tegevus toimub Põhja-Itaalias 16. sajandil Mantova linnas.
1. seadus
Hertsogi palees asuvas ruumis korraldab hertsog balli, vaatab ja rõõmustab paljudest kohalviibivatest kaunitest naistest. Olles märganud erakordselt ilusat tüdrukut, keda ta pole kunagi tundnud, võtab ta oma ülesandeks teda võrgutada. Ta otsib kaaslast ka krahvinna Cepranoga, kuigi naine on abielus. Hertsogi naljamees ja parem käsi Rigoletto hakkab ballil mehi mõnitama ja nalja tegema. Ta käsib hertsogil nad kas vangistada või tappa, andes hertsogile vabaduse olla koos sellega, kellega ta soovib.
Marullo teatab aadlikele, et Rigolettol on armuke. Aadlikud ei suuda uskuda, et Rigolettol võib olla armuke, mistõttu nad pööravad laua ja hakkavad teda mõnitama ning tema vastu plaani välja mõtlema. Krahv Monterone, eakas mees, segab vahele, süüdistades hertsogit tütre võrgutamises. Terava keelega Rigoletto hakkab teda naeruvääristama, enne kui hertsog annab käsu ta arreteerida. Kui krahv Monterone pallilt välja eskortitakse, siis ta needused nii hertsog kui Rigoletto.
Krahv Monterone’i sõnadest raputatud Rigoletto on koduteele minnes ärritunud. Teda tervitab palgamõrvar nimega Sparafucile ja kaks meest vestlevad. Rigoletto ütleb, et tema sõnad on teravad kui mõõgad, ja keeldub Sparafucile'i abist. Kui Rigoletto koju jõuab, võtab ta südamlikult vastu tema tütar Gilda. Rigoletto on oma olemasolu saladuseks teinud isegi hertsogi eest. Ta lahkub majast ainult selleks, et kirikusse minna, ega tea, mida isa teeb ega isegi tema nime.
Pärast Rigoletto lahkumist kirjeldab Gilda oma õele Giovannale noormeest, keda ta kirikus nägi, ja ütleb talle, et on temasse armunud. Ta tunnistab oma süüd, et ta oma isale ei öelnud. Gilda ütleb Giovannale, et ta armastaks poissi veelgi rohkem, kui siin oleks vaene õpilane. Väljaspool maja kuulab hertsog pealt daamide vestlust. Enne sisenemist leiab ta võimaluse need kaks naist lahutada. Hertsog siseneb majja ja ehmatab teda. Ta ütleb talle, et on vaene õpilane nimega Gualtier Maldè ja tunnistab oma armastus talle. Gilda on üliõnnelik, kuid saadab ta lähenevate sammude kuuldes kiiresti minema. Hertsog tormab majast välja ja Gilda läheb oma tuppa tagasi.
Väljaspool nende aeda naasevad Rigoletto asemel ballilt aadlikud. Kahtlustades, et sees olev noor tüdruk on Rigoletto armuke, koostavad nad plaani ta röövimiseks. Mehed meelitavad Rigolettot appi, öeldes talle, et nad röövivad krahvinna Ceprano. Rigoletto pakub õhinal oma abi. Nad seovad tal silmad kinni ja juhatavad ta tagasi oma majja. Kui ta hoiab redelit kinni, ikka veel kinnisilmi, tungivad mehed Rigoletto koju ja röövivad tema tütre. Kui Gilda karjub, rebib Rigoletto silmside eest ja jookseb majja. Leides ainult tema salli, meenub talle krahv Monterone'i needus.
2. seadus
Palees sai hertsog teada, et Gilda on röövitud. Tema hirmud aga taanduvad, kui ta varastanud mehed Gilda käes paleesse jõuavad. Ta käsib meestel ta enne sinna minekut kõrvaltuppa lukustada. Rigoletto saabub varsti pärast seda õnnelikult laulmine kui katset oma ahastust varjata. Aadlikud hakkavad teda piinama, naerma ja mõnitama. Lõpuks Rigoletto murdub ja tunnistab, et Gilda on tema tütar. Mehed ei usu teda ja mõnitavad teda, et ta on täiesti hullunud. Gilda tormab isale appi ja aadlikud lähevad lõpuks laiali. Ta räägib Rigolettole aset leidnud õnnistatud sündmustest ja ta vannub hertsogile kättemaksu. Gilda aga anub hertsogi eest.
3. seadus
Rigoletto ja Gilda sõidavad linna äärelinna, et külastada palgamõrtsukat Sparafucile'i. Enne lagunenud võõrastemaja sisenemist kuulevad Rigoletto ja Gilda pealt, kuidas hertsog seal kuulsat aariat lauldes Sprafucile'i õe Maddalenaga flirdib.La donna ja mobiil" ("Kõik naised on muutlikud"). Rigoletto käsib Gildal maskeerida end meesterõivastesse ja põgeneda Veronasse. Kui naine seda täidab, ütleb ta talle, et ta ei jää palju maha. Gilda riietub ja läheb Veronasse.
Rigoletto siseneb võõrastemajja ja sõlmib Sparafucile'iga lepingu, et tappa hertsog. Nende kohtumise ajal veereb sisse äge torm ja Rigoletto jääb sinna ööseks. Gilda naaseb palgamõrvari võõrastemajja, sest ta ei saa reisida. Ta kuuleb Maddalena palveid hertsogi elu säästa. Sparafucile nõustub oma elu säästma ja tapab järgmise mehe, kes uksest sisse astub, et Rigolettot petta.
Kuigi hertsog on osutunud truudusetuks, armastab Gilda teda endiselt. Gilda otsustab ohverdada oma elu tema eest ja astub uksest sisse. Teda pussitatakse koheselt. Sparafucile mähib elutu keha kotti ja annab selle Rigolettole. Rigoletto annab oma makse üle ja kannab koti rõõmsalt jõe äärde, et surnukeha ära visata. Kui ta veele läheneb, kuuleb ta kaugelt hertsogi häält. Rigoletto avab koti ja on vaatepildist kohkunud. Viimase hingetõmbega Gilda elavneb. Ta ütleb isale, et sureb hea meelega oma armastatu pärast ja palub temalt andestust. Kahjuks sureb ta tema käte vahel. Taas meenub Rigolettole krahv Monterone needus.
