Agnus Dei nime all tuntud liturgiline palve on kirjutatud ladina keeles. Sõnad "Agnus Dei" tõlgitakse inglise keelde kui "Jumala tall" ja see on Kristusele adresseeritud laul. Seda kasutatakse tavaliselt Rooma missa ajal katoliku kirik ja mitmed ajaloo tuntuimad heliloojad on seda kooripaladeks kohandanud.
Agnus Dei ajalugu
Agnus Dei tutvustas missal paavst Sergius (687–701). See samm võis olla trotslik tegu Bütsantsi impeeriumi (Konstantinoopoli) vastu, kes otsustas, et Kristust ei tohi kujutada loomana, antud juhul tallena. Agnus Dei, nagu ka Credo, oli üks viimaseid asju, mis lisati Missa Ordinaariumile.
Missa viies punkt, Agnus Dei, pärineb Johannese 1:29-st ja seda kasutatakse sageli armulaua ajal. Koos Kyrie, Credo, Gloria ja Sanctusega jääb see laul kirikuteenistuse lahutamatuks osaks.
Agnus Dei tõlge
Agnus Dei lihtsuse tõttu on see lihtne meelde jätta, isegi kui sa ladina keelt oskad vähe või üldse mitte. See algab korduva kutsega ja lõpeb erineva palvega. Keskajal oli see seatud väga erinevatele meloodiatele ja sisaldas rohkem aklamatsioone kui need kaks, mis on kõige tavalisemad.
| ladina keel | Inglise |
| Agnus Dei, qui tolis peccata mundi, | Jumala Tall, kes kannad ära maailma patud, |
| miserere nobis. | halasta meie peale. |
| Agnus Dei, qui tolis peccata mundi, | Jumala Tall, kes kannad ära maailma patud, |
| dona nobis pacem. | anna meile rahu. |
Kompositsioonid koos Agnus Deiga
Agnus Dei on aastate jooksul kaasatud lugematutesse koori- ja orkestrimuusikatesse. Paljud tuntud heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven, Schubert, Schumann ja Verdi on selle lisanud oma missa- ja reekviemikompositsioonidesse. Kui kuulate piisavalt klassikalist muusikat, kohtate kindlasti Agnus Dei üsna sageli.
Johann Sebastian Bach (1685–1750) kasutas seda oma monumentaalteose "Missa h-moll" (1724) viimase osana. Arvatakse, et see oli üks viimastest tema lisatud paladest ja ka üks tema viimastest vokaalkompositsioonidest.
Üks tuntumaid kaasaegseid heliloojaid, kes kasutab Agnus Dei, on Samuel Barber (1910–1981). 1967. aastal seadis Ameerika helilooja ladinakeelsed sõnad oma kuulsaimale teosele "Adagio for Strings" (1938). See on kirjutatud kaheksahäälsele koorile ja säilitab selle orkestriteose leinava vaimse iseloomu. Nagu Bachi kompositsiooni puhul, on see väga liigutav muusikateos.
Allikad
- Randel (toimetaja), Don Michael. "Harvardi muusikasõnastik." Harvard University Press. 2003.
- Wolff, Christoph. "Bach: esseesid tema elust ja muusikast." Harvard University Press. 1991.
